Prezidente Ramos-Horta Simu Delegasaun Direitus Humanos Myanmar
TIMOROMAN.COM-Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, simu delegasaun hosi Chin Human Rights Organisation iha Palásiu Prezidensial Nicolau Lobato ohin loron, hodi halo enkontru profundu kona-ba situasaun humanitáriu ne’ebé seidauk diak iha Myanmar no promosaun justisa no responsabilidá iha nivel rejionál.
Durante enkontru ne’e, delegasaun fó informasaun ba Chefe Estadu kona-ba abusus sistemátiku no ne’ebé nune’e hakarak hatudu hanesan “reinu terror” ne’ebé hala’o hosi junta militar Myanmar kontra populasaun sivíl.
Parte sira rua reflete mos kona-ba istória luta hanesan, atu hetan autodeterminasaun, no hatudu ligasaun solidariedade ne’ebé profundo entre Timor-Leste no Myanmar iha defende demokrasi, liberdade no dignidade humana.
Diskusaun mos fó atensaun ba prosesus legál ne’ebé foin hahu iha Díli kontra membrus faluk hosi forsa armada Myanmar ne’ebé akuzadu ho krime kontra humanidade. Prezidente Ramos-Horta no delegasaun konkorda katak sistema judisiáriu independente mak fundamentál, no hatudu katak prosesu legál tenke kontinua livre husi interferénsia polítika.
Delegasaun hatudu mos importánsia hosi korpu internasionál hanesan Independent Investigative Mechanism for Myanmar (IIMM), atu fó evidénsia verifikadu hodi suporta sistema judisiáriu Timor-Leste, no garante prosesu ne’ebé transparente no justu.
Salai Za Uk, Diretur-Ejecutivu hosi Chin Human Rights Organisation, hatudu katak reinu terror iha Myanmar seidauk para, tanba forsa revolucionáriu hetan teritóriu husi junta, ne’ebé halo junta militar uza tan ataque indiscriminadu no disproporcionál husi avion, drone no artilharia.
Salai hatudu mos katak sivís, inklui bebé, feto no labarik, mate iha escala industriál depois golpe 2021. “Infraestrutura sivíl, ne’ebé iha proteksaun espesial tuir lei internasionál, hetan ataque quase kada loron. Hospitais, eskola, sentru ba ema deslocadu internu, igreja no fatin adorasaun seluk destrui deit ho inténsiaun.”
Nia mos fó informasaun ba Prezidente kona-ba kazu ne’ebé nia organizasaun fó iha Díli kontra dez membrus militar Myanmar. “Krime ne’ebé sira akuzadu inklui violasaun grupál ba feto ne’ebé isin-boot, masakre ba dez ema inklui jornalista no labarik tinan 13 ne’ebé entre oitu ema ne’ebé nia liman kotuk, asesinatu inténsionál ba Pastor Kristaun no Deacon tolu; ataque aério indiscriminadu no disproporcionál ba hospital ne’ebé mate staf mediku haat no pasiénte haat, no série ataque ba igreja Kristaun,” nia esplika.
Salai aumenta katak delegasaun mai Timor-Leste ho esperansa: “Esperansa katak maski ami la hetan justisa iha ami-nia rai, ami bele hetan restitusaun ida iha ne’e. Ami hakarak katak tuir esperiénsia Timor-Leste nian no tuir kredençaun Kristaun ne’ebé forte iha rai ne’e, fatin ida ne’e sei rona ami-nia hakarak ba justisa no responde ami-nia rezamentu ba responsabilidá.”
Enkontru remata ho delegasaun fó lian husi Timor-Leste hanesan “lian moral ASEAN”, no hatudu katak transisaun ba demokrasi ne’ebé susesu iha rai ne’e sai fonte esperansa no inspirasaun ba rejiaun.
Prezidente hatudu nia gratidão ba konfiansa ne’ebé fó no reafirma komitmentu Timor-Leste ne’ebé firme ba estabilidade rejionál, regra lei, no proteksaun direitus humanos universál.***

