Hamosu Pasukan Sekutu Hodi Luta Contra Japão, 4000 Cidadáns Timor-Leste Mate

TIMOROMAN.COM-Primeiru-Ministru Australia, Anthony Albanese, durante vizita ba Timor-Leste hatete katak relasaun estreitu entre Australia no Timor-Leste komesa ona husi tempu Segunda Guerra Mundial. Iha tempu guerra ne’e Australia no Timor-Leste hamutuk hodi luta contra tropa Japão.

**Pertempuran iha Timor** mosu iha Timor Portugés no Timor Belanda durante Segunda Guerra Mundial. Tropa Japão ataka pulau ne’e iha loron 19 Fevereiru 1942 no simu resisténsia husi pasukan kiik Sekutu ne’ebé la iha equipamento kompletu – ne’ebé hatene hanesan *Sparrow Force* – no maioria husi Australia, Britania Raya, no Hindia Belanda.

*Sparrow Force* tau iha Timor iha tinan 1941 atu defende Kupang no aeródromo Penfui husi posibilidade atake Japão. Iha Fevereiru 1942, tropa Japão ho numeru boot desembarka iha Timor no rapidamente vence defenza husi pasukan Australia no Belanda. Liu hosi 1.100 soldadu Australia hetan detensaun iha Timor.

Maski soldadu barak husi *Sparrow Force* hetan captura, iha parte kiik ne’ebé kontinua luta ho tátika guerrilha. Husi apoiu komunidade lokal, pasukan ne’e bele tauk tropa Japão.

Depois resisténsia kiik maibé feroz, Japão konsege forza parte boot pasukan Sekutu atu surender depois loron tolu kombate, maski soldadu komando Australia balun kontinua kampanha ataque ne’ebé la konvensionál.

Maibé, iha tempu oin, pasukan Australia la bele kontinua luta tanba Japão halo terror ba povu lokal ne’ebé ajuda Australia. Durante okupasaun Japão ne’e, aproximadamente 4.000 cidadáns Timor hetan mate.

Pasukan Australia hetan supleimentu husi avion no navio ne’ebé bazeia iha Darwin, Australia, ne’ebé distánsia 650 km (400 milha) husi Timor, atravesa Mar Timor. Durante kombate sira ne’ebé tuir mai, Japão mos hetan vitima barak, maibé nia konsege tauk pasukan Australia.

Kampanha ne’e kontinua to’o loron 10 Fevereiru 1943, bainhira pasukan Australia ne’ebé restu hetan evakuasaun, no sai pasukan darat Sekutu ikus ne’ebé husik Asia Tenggara depois ofensiva Japão iha tinan 1941–1942.

Konsekuénsia husi ne’e, divisaun Japão hotu-hotu hetan tauk iha Timor durante liu sei fulan, no la bele tauk ba fatin seluk. Maski Portugal la kombatente, ema Timor barak no sivis Portugés husi Europa mos luta hamutuk ho Sekutu ka fo han, fatin moris, no ajuda seluk ba sira.

Ema Timor-Leste balun kontinua kampanha resisténsia depois Australia retira. Tanba ne’e, sira tenke selu hela ba vida, no dezenas ribu sivis Timor-Leste hetan mate durante okupasaun Japão, ne’ebé kontinua to’o remata guerra iha tinan 1945.***

Share this :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *