Indonesia–Japão, Kolaborasaun Hodi Aumenta Kompeténsia Peskatór Timor-Leste

TIMOROMAN.COM-Agénsia Kooperasaun Internasionál Japão ka Japan International Cooperation Agency (JICA) hamutuk ho Ministériu Peskas no Rekursu Marítimu Indonézia (KKP) organiza formasaun pratiku ba 18 traballadór peska Timor-Leste iha loron 8 to’o 22 Dezembro ikus.

Iha formasaun ne’ebé hala’o iha Balai Pelatihan dan Penyuluhan Perikanan (BPPP) Tegal, Jawa Tengah, partisipante sira aprende habilidade pratiku hanesan uza tarafa no instrumentu peska ne’ebé loos.

Sira mos aprende téknika prosesamentu rezultadu peska, maneira reparasaun no manutensaun barcu, to’o prosedimentu seguransa. Iha deklarasaun JICA, Kinta (8/1/2026), formasaun ne’e espera atu aumenta kapasidade partisipante sira.

Diretór Badan Penyuluhan dan Pengembangan SDM KP (BPPSDM KP), I Nyoman Radiarta hatete katak reforsa kapasidade peskatór mak xave atu hadia ekonomia azul. Indonézia no Timor-Leste iha semelhança jeográfika no kultura marítima.

“Tanba ne’e, Indonézia sai fatin aprende ne’ebé relevante atu sustenta aumentu kapasidade komunidade pesisir Timor-Leste,” nia hatete.

Partisipante sira hetan orientasaun husi instrutór sira ne’ebé iha esperiénsia boot, ne’ebé mos hetan esperiénsia husi kooperasaun naruk ho JICA iha área peskas no rekursu marítimu.

Representante JICA, Inoue Yumiko, hatete katak rezultadu formasaun iha Indonézia sei kontinua monitorizasaun follow-up, iha kadera kooperasaun tékniku JICA iha Timor-Leste, ne’ebé naran “Projeitu Dezenvolvimentu Peska Pesisir Sustentável ba Ekonomia Azul.”

Iha serimónia encerramentu formasaun, Diretór Sentru Formasaun Peskas no Rekursu Marítimu, Lilly Aprilya Pregiwati, husi Badan Penyuluhan dan Pengembangan Sumber Daya Manusia Kelautan dan Perikanan, KKP, fo apreciasaun boot tanba formasaun ne’e laos deit forma apoiu tékniku ba Timor-Leste.

“Maibé mos kontribui boot iha hadia relasaun hanesan malu entre stakeholder husi nasaun rua ne’e,” nia hatete.

Lilly mos declara intenssaun KKP Indonézia atu kontinua promove kooperasaun Sul-Sul iha área peskas ho Timor-Leste iha forma liu-aktivu, hanesan kontinuidade husi formasaun ne’e.

Husi tinan 2002 bainhira Timor-Leste hetan independénsia, seguranza alimentasaun no aproveitamentu rekursu peskas iha forma sustentavel sai isu importante iha dezenvolvimentu nasional.

Indonézia no Timor-Leste iha kondisaun jeográfika no natureza hanesan, no enfrenta desafiu hanesan iha área peskas pesisir, inklui jestaun rekursu sustentavel no dezenvolvimentu rekursu humanu.

Husi formasaun ne’e, ho apoiu JICA, espera katak kooperasaun Sul-Sul entre Indonézia no Timor-Leste ne’ebé partilha konhesimentu no esperiénsia atu supera desafiu hanesan sei aumenta liu iha futuru.***

 

Share this :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *