Lembata Prepara Infraestrutura ba Ekspor Naan Fahi Orgániku ba Timor-Leste
TIMOROMAN.COM-Munisípiu Lembata iha Provínsia Nusa Tenggara Timur (NTT), Indonézia, planea atu halo eksportasaun naan fahi orgániku ba Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL).
Governu munisípiu ne’e agora dezenvolve área toos fahi iha Bukit Hog hanesan parte husi kadeia forneimentu fahi atu sustenta nesesidade eksportasaun.
Iha tempu kotuk, Bupati P. Kanisius Tuaq hamutuk ho jerénsia husi PT Prime Timor halo vizita diretu ba Bukit Hog.
Vizita ida ne’e parte husi esforsu atu sustenta planu eksportasaun naan fahi orgániku husi Lembata ba Timor-Leste. Vizita ida ne’e mos kontinua husi vizita primeiru ne’ebé hala’o iha Janeiru 2026.
Esforsu ida ne’e mos hanesan estratéjia governu lokál hamutuk ho setor privadu atu garante preparasaun fatin, poténsia dezenvolvimentu toos fahi, no mos atu atende padraun komérsiu internasionál.
Bupati Kanisius hatete katak dezenvolvimentu toos fahi sei fó oportunidade ekonomia foun ba komunidade, liu-liu ba toos fahi lokál.
Eksportasaun fahi ba Timor-Leste hanesan oportunidade estratéjiku ne’ebé la’ós deit fó rendimentu ba toos fahi, maibé mos fó fortalese kooperasaun ekonomia rejionál.
“Governu lokál la’ós deit hadia infraestrutura, maibé mos garante sistema jestaun toos fahi ne’e lao tuir padraun. Ida ne’e importante atu produto ne’ebé sai iha qualidade no bele eksportadu,” hatete Bupati Kanisius.
Hodi sustenta planu ne’e, Governu Munisípiu Lembata konstrui 60 unidade kandang ho orzamentu APBD II, ne’ebé kompletu ho kandang karantina, pos seguransa, no fasilidade seluk. Kandang sira ne’e konstrui ho medida padraun 160 x 70 sentímetru.
“Tinan fahi ne’ebé sosa husi komunidade tenke pasa karantina durante loron 14 antes deit tama ba kandang prinsipal. Ida ne’e halo atu garante saúde fahi tuir SOP ne’ebé iha,” hatete nia tan.
Representante husi PT Prime Timor mos hatene katak Bukit Hog iha poténsia boot atu dezenvolve hanesan área sustenta kadeia forneimentu fahi, tanto husi parte lokalizasaun no mos asesibilidade.
Vizita ida ne’e mos sei sai base atu prepara konsep kooperasaun ne’ebé liu kompreensivu ho Timor-Leste.
Hanesan parte kontinuidade, sei hala’o vizita tan iha Fevereiru 2026, ne’ebé sei envolve Badan Karantina Timor-Leste.***

