Xanana Husu Povu Oecusse atu Reflete Profundo antes Eleisaun Governu Lokal 2027

TIMOROMAN.COM– Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão husu povu Oecusse atu hamutuk iha reflexaun profundo bainhira sira prepara atu simu eleisaun governu lokal iha tinan 2027.

Durante vizita servisu lima loron iha Oecusse, Primeiru-Ministru hatudu importánsia analize kolektivu no reflexaun kona-ba 24 tinan autonomia, hodi estimula povu atu identifika asan diak, admite falta no planifika dalan ba futuru.

Primeiru-Ministru fó diskursu ofisiál iha enkontru estende ho Prezidente Região Administrativa Espesiál Oecusse-Ambeno (RAEOA), Koordenadór Zona Espesiál ba Desenvolvimentu Ekonomia Mercado Sosial (ZEEDOA, akrónimu iha Portugés), hamutuk ho ofisiál governu no representante husi suku 20, ne’ebé hala’o iha Palaban Convention Hall.

“Nebé ita celebra 24 tinan independénsia, ita tenke reflete profundo kona-ba buat ne’ebé ita hetan, ne’ebé ita la konsege no buat ne’ebé seidauk remata. Enkontru ida ne’e oportunidade atu ita hamutuk, buka solusaun kolektivu. RAEOA no ZEESM tenke evolui, harmoniza ho estrutura municipál no kontinua fó papel espesiál Oecusse hanesan fundamentu Timor-Leste,” Xanana hatete iha sesaun abertura antes avaliasaun institusionál komesa.

Nia sublinha katak eleisaun governu lokal iha 2027 sei fó oportunidade ba povu atu hili lider municipál sira-nia, no responsabilidade mak iha povu mesak atu analisa governansa liu ba no korrije sala.

“Autogovernu la de’it kona-ba fó bandera nasional sa’e ka celebra independénsia. Nia kona-ba garante rai ida ne’e hela livre atu povu bele moris diak no prospera. Nia mak objetivu loos husi independénsia,” nia afirma.

Xanana husu povu Oecusse atu envolve iha dialogu kolektivu, reflexaun no desizaun, hatudu katak futuru Oecusse depende husi sira-nia liman.

“Ohin loron importante ba reflexaun. Setór ida-idak tenke loke dalan ba melhoria. Ita la iha de’it ba vizita rutina, maibé atu garante katak Ministériu Administrasaun Estatal (MAE) bele avalia depois sira-nia servisu, sira-nia vontade no vizuan ba futuru. Iha finál, imi mak sei deside,” nia apela.

Kuadru Legal no Institusionál

Diskursu Primeiru-Ministru bazeia iha kuadru konstitusionál no legislativu Timor-Leste kona-ba desentralizasaun:

  • Resolusaun Governu N. 11/2019 (13 Marta 2019): Estabelece estratégia ba desentralizasaun administrativu no kria korpu representativu governu lokal, bazeia iha Artigu 5 Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL).
  • Tratamentu Espesiál: Oecusse-Ambeno no Ataúro hetan estatus administrativu no ekonomiku espesiál.
  • Artigu 72 Konstituisaun (Poder Lokal): Obriga kria autoridade lokal ho korpu representativu atu organiza participasaun sidadaun iha rezolve problema komunidade no promove dezenvolvimentu lokal.
  • Paket Legislativu Aprovadu husi Parlamentu:
    • Lei N. 23/2021 (Poder Lokal no Desentralizasaun Administrativu)
    • Lei N. 22/2021 (Lei Eleitoral Municipál)
    • Lei N. 16/2023 (Lei Finansas Municipál no Lei Eleisaun Municipál)

Lei sira ne’e hamutuk establese kuadru ba governansa lokal, desentralizasaun no eleisaun municipál, garante katak sidadaun iha papel direto iha forma sira-nia komunidade.***

Share this :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *