Estrella Hetan Lampu Verde Atu Haruka Bijih Mangan Primeiru ba Timor-Leste

TIMOROMAN.COM-Estrella Resources foin halo passos signifikante ba komersializasaun projetu mangan Ira Miri depois firma akordu ho Autoridade Nacional dos Minerais (ANM) Timor-Leste atu extrai no exporta to’o 30.000 ton mangan óxidu ne’ebé qualidade aas ba avaliasaun merkadu.

Kompania ne’e dehan katak aprovasaun ida ne’e fo ona estrutura regulamentu ne’ebé klaru atu hetan amostra boot, prepara material atu fa’an, no selu taxa governu tuir royalty minerasaun padraun.

Programa hetan amostra boot sei hala’o no monitoriza husi equipa kompania iha nasaun ne’e, ne’ebé foin aumenta ho nomeasaun tekniku estrategiku iha fatin.

Estrella dehan rezultadu testu foun husi Ira Miri kontinua reforsa perfil grau ne’ebé extraordinariu husi projetu ne’e. Rezultadu importante inklui 5,2 metru ho grau 39,6 porsentu mangan, ne’ebé marka ho parte extraordinariu 2,5 metru ho grau 54 porsentu mangan. Buraku seluk fo 6,2 metru ho grau 45,3 porsentu mangan.

Kompozisaun química mangan iha Ira Miri hanesan lista música hits diak liu, muito hanesan karaterístika silika aas no ferro ki’ik ne’ebé haree iha sistema stratiform ferro ki’ik hanesan Molango iha Méxiku no Groote Eylandt iha Austrália — sistema mangan rua ne’ebé boot liu no qualidade aas liu iha mundu.

Kompania ne’e dehan nia planu atu extrai mangan óxidu husi buraku ki’ik ne’ebé defini diak iha laran camada mineralizasaun qualidade aas. Camada rai leten sei rai separadu ba rehabilitasaun, entre tempu camada rai kotuk sei rai iha tumpukan eksternu niveladu atu minimiza impaktu ambientál.

Ekipamentu ekstrasaun tan, inklui ekskavadora no kareta transportasaun, ona iha fatin, no operasaun sei komesa lalais. Importante, Estrella dehan atividade hotu sei hala’o ho kontrator lokal, tuir fokus nia ba kria empregu no benefísiu ekonomiku ba komunidade lokal.

Depois extrai, material sei transporta ba porto no rai iha fatin, prontu ba avaliasaun merkadu, ho jerasaun kompania ne’ebé ona kontaktu ho kliente potensial. Bijih depois sei karga ba tongkang no haruka ba tasi antes transfere ba navio transportasaun massa atu evita transportasaun rai ne’ebé naruk.

Programa fura RC no intan ho total 3717 metru iha 42 buraku foka ba sistema batugamping boot ne’ebé potensial ho pureza aas, ho estimativa balun hatudu targetu eksplorasaun tuir mai 500 milhaun ton — quantidade batugamping ne’ebé suficiente atu suporta fornecimentu doméstiku durante dekadas.

Mangan kontínua sai komodidade ne’ebé procura aas, ho tuir mai 80 to’o 90 porsentu fornecimentu global konsumidu husi indústria aço. Mangan uza liu-liu atu aumenta forsa no durabilidade, no mos atu halakon sulfur. Demanda mos aumenta lalais iha área bateria kareta elétriku, armazenamentu energia escala rede, fertilizante, halo vidro, prosesamentu química, no purifikasaun bee.

Ho aprovasaun regulamentu ne’ebé hetan ona no material qualidade aas ne’ebé prontu atu extrai, Estrella agora iha posisaun diak atu lori Ira Miri husi etapa eksplorasaun ba etapa komersial.(WESTAUSTRALIA)

Share this :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *