Vírus Ne’ebé Más Menular iha Mundu Mosu iha Dua Aeroportu Boot iha EUA
TIMOROMAN.COM-Ofisiál saúde husi EUA foin fó avizu urgente depois deteta campak – ida husi vírus ne’ebé más menular iha mundu – iha rua aeroportu boot.
Tuir deklarasaun husi Departamentu Saúde New Jersey, pasajeru ida ne’ebé transit iha Aeroportu Newark Liberty foin konfirmadu pozitiv ho campak. Individu ne’e mak iha terminal B no C iha loron 12 Dezembru.
Iha klaran tempu feriás ho jutaun pasajeru aviaun iha rai laran EUA, Newark la’ós de’it aeroportu ida ne’ebé relata kazu campak.
Departamentu Saúde Massachusetts mos konfirmadu kazu seluk husi Texas, ne’ebé foin diagnostika ho campak depois aterra iha Aeroportu Internasional Boston Logan iha loron Natal. Pasiente ne’e viaja ho aviaun American Airlines 2384, ne’ebé sai husi Dallas-Fort Worth.
Tuir Centers for Disease Control and Prevention (CDC) husi EUA, to’o loron 30 Dezembru, EUA foin registra total 2.065 kazu campak iha estadu hotu-hotu, liu de’it Delaware, Maine, New Hampshire, North Carolina, no West Virginia.
Organizasaun Saúde Mundu (WHO) fó énfase katak campak mak ida husi moras ne’ebé más menular iha mundu, ne’ebé bele halai liu husi kontaktu ho likidu husi inus ka kanuru ne’ebé hetan infesaun (susuk ka me’ar) ka liu husi halakon an ba ar ne’ebé ema ho campak foin me’ar.
Vírus ne’e kontinua ativo no menular iha ar ka iha superfície ne’ebé kontamina to’o 2 oras. Tan ne’e, vírus ne’e menular loos, no ema ida ho campak bele infeta 9 husi 10 ema ne’ebé iha kontaktu besik no seidauk hetan vaksinasaun.
Moras ne’e bele halai husi ema ne’ebé hetan infesaun komesa husi 4 loron molok ruam mosu to’o 4 loron depois ruam mosu.
Sintoma komúns inklui moras-manas aas, susuk, kanuru, matan merah tanba konjuntivitis, no ruam ne’ebé mosu depois 3-5 loron. Iha koménsamentu, ruam mosu hanesan bintik merah plano iha fatin matan, besik linha kaben, depois halai gradualmente ba liman, isin, no anin.
Media, ema ida ne’ebé hetan infesaun bele menular ba 15 ema seluk. Vírus balu de’it mak bele aproxima ba númeru ne’e. Tanba nia halai lalais, epidemia campak difisil loos atu kontrola no bele fasil halo komplikasaun ne’ebé perigózu. Departamentu Saúde New Jersey hatete katak sira ko’ordenadu ho agénsia saúde lokál atu buka kontak, fó avizu ba sira ne’ebé iha risku hetan infesaun, no identifika kontak tan.
Ema sira ne’ebé suspeita katak foin hetan exposisaun ba fonte infesaun rekomenda atu kontaktu fasilidade saúde molok buka tratamentu médiku diretamente. Husi koménsamentu tinan, estadu ne’e foin registra 11 kazu campak.
Tuir autoridade saúde, ema ne’ebé seidauk vaksinadu kompletu ka seidauk hetan campak molok mak iha risku hetan moras ne’e. CDC hatete katak maski campak menular loos, ema ne’ebé foin hetan moras ne’e bele iha imunidade ne’ebé dura durante dekadas, entre tempu ne’ebé simu duas dosis vaksin campak sei fó imunidade durante moris tomak.***

