6 Fruta Diak ba Pasiénsia ho Deman Berdarah Dengue
TIMOROMAN.COM-Iha Timor-Leste, deman berdarah dengue (DBD) hela aumenta. Iha semana ida deit, kazu subiu to’o 386 pasiénsia, ho rua moris mate.
Durante tempu pasiénsia moras DBD, nivel trombosit iha rai-isin bele tuun. Kondisaun ne’e aumenta risku ba pasiénsia atu hetan hemoragia, ne’ebé hatudu husi mancha merah iha kulit, ran husi ibun, vomitu, to’o sai ran iha tempu halo besi.
Hodi ajuda aumenta trombosit no acelera prosesu recuperação, doutór sei fó medikamentu no terapia osan bee liu husi infus. Tan além, doutór mos rekomenda pasiénsia atu konsome ai-han nutritivu, inklui fruta ne’ebé diak ba DBD, hodi ajuda aumenta trombosit no imunidade hodi bele sai diak lalais.
Tipu Fruta Diak ba DBD
Fruta ne’ebé diak ba DBD mosu tanba iha vitamina C boot, ne’ebé bele aumenta resistência no nivel trombosit iha rai-isin. Fruta sira ne’e mak diak atu konsome:
1. Jambu biji
Fruta ida ne’e fasil atu hetan iha Indonézia. Jambu biji iha vitamina C boot liu jeruk, ho konta 90 mg iha fruta ida (100 gramas). Mos iha senyawa katekin no quercetin ne’ebé bele para kuda virus dengue.
2. Manga
Manga mos iha vitamina C. Fruta ida ho 300 gramas iha 36 mg vitamina C, ne’ebé fó 40% nesesidade vitamina C ba adulto. Manga mos iha folat ne’ebé ajuda forma sel ran no trombosit.
3. Mamão (Papaya)
Papaya iha vitamina C boot (78 mg iha 100 gramas). Vitamina C ajuda aumenta resistência no produsaun trombosit iha sumsuun tulang. Papaya mos iha fibra ne’ebé ajuda halo besi normal no prevene sai ran iha besi.
4. Jeruk
Jeruk ida ho 150 gramas iha 74 mg vitamina C. Mos iha flavonoid ne’ebé bele para kuda virus dengue no prevene komplikasaun.
5. Apel
Apel iha 10 mg vitamina C iha fruta ida (200 gramas). Apel mos iha efeito antivirus tanba senyawa quercetin, ne’ebé bele prevene virus dengue hamos no halo moras boot.
6. Leci
Leci iha vitamina C boot (72 mg iha 100 gramas). Mos iha vitamina K ne’ebé bele ajuda trombosit atu funsiona diak.
Fruta sira ne’e la deit ajuda kontra DBD, maibé mos bele konsome regular hodi fó nutrisaun ba família no prevene moras.
Fruta bele konsome direto, ka bele halo jus. Se la gosta ai-han potong, bele halo jus hodi sai diak. Se bele praktiku, bele konsome jus kemasan, maibé tenke hato’o atensaun atu hili jus ne’ebé husi fruta original, iha 100% vitamina C, la iha açucar artificial, kolorante, no preservante. Nune’e mak bele hetan benefísiu boot husi fruta ba pasiénsia DBD.
Díli – Iha Timor-Leste, deman berdarah dengue (DBD) hela aumenta. Iha semana ida deit, kazu subiu to’o 386 pasiénsia, ho rua moris mate.
Durante tempu pasiénsia moras DBD, nivel trombosit iha rai-isin bele tuun. Kondisaun ne’e aumenta risku ba pasiénsia atu hetan hemoragia, ne’ebé hatudu husi mancha merah iha kulit, ran husi ibun, vomitu, to’o sai ran iha tempu halo besi.
Hodi ajuda aumenta trombosit no acelera prosesu recuperação, doutór sei fó medikamentu no terapia osan bee liu husi infus. Tan além, doutór mos rekomenda pasiénsia atu konsome ai-han nutritivu, inklui fruta ne’ebé diak ba DBD, hodi ajuda aumenta trombosit no imunidade hodi bele sai diak lalais.
Tipu Fruta Diak ba DBD
Fruta ne’ebé diak ba DBD mosu tanba iha vitamina C boot, ne’ebé bele aumenta resistência no nivel trombosit iha rai-isin. Fruta sira ne’e mak diak atu konsome:
1. Jambu biji
Fruta ida ne’e fasil atu hetan iha Indonézia. Jambu biji iha vitamina C boot liu jeruk, ho konta 90 mg iha fruta ida (100 gramas). Mos iha senyawa katekin no quercetin ne’ebé bele para kuda virus dengue.
2. Manga
Manga mos iha vitamina C. Fruta ida ho 300 gramas iha 36 mg vitamina C, ne’ebé fó 40% nesesidade vitamina C ba adulto. Manga mos iha folat ne’ebé ajuda forma sel ran no trombosit.
3. Mamão (Papaya)
Papaya iha vitamina C boot (78 mg iha 100 gramas). Vitamina C ajuda aumenta resistência no produsaun trombosit iha sumsuun tulang. Papaya mos iha fibra ne’ebé ajuda halo besi normal no prevene sai ran iha besi.
4. Jeruk
Jeruk ida ho 150 gramas iha 74 mg vitamina C. Mos iha flavonoid ne’ebé bele para kuda virus dengue no prevene komplikasaun.
5. Apel
Apel iha 10 mg vitamina C iha fruta ida (200 gramas). Apel mos iha efeito antivirus tanba senyawa quercetin, ne’ebé bele prevene virus dengue hamos no halo moras boot.
6. Leci
Leci iha vitamina C boot (72 mg iha 100 gramas). Mos iha vitamina K ne’ebé bele ajuda trombosit atu funsiona diak.
Fruta sira ne’e la deit ajuda kontra DBD, maibé mos bele konsome regular hodi fó nutrisaun ba família no prevene moras.
Fruta bele konsome direto, ka bele halo jus. Se la gosta ai-han potong, bele halo jus hodi sai diak. Se bele praktiku, bele konsome jus kemasan, maibé tenke hato’o atensaun atu hili jus ne’ebé husi fruta original, iha 100% vitamina C, la iha açucar artificial, kolorante, no preservante. Nune’e mak bele hetan benefísiu boot husi fruta ba pasiénsia DBD.

