Manten Ministru Defeza Timor-Leste Raih Titulu Doutor iha UMM

TIMOROMAN.COM-Julio Tomas Pinto, manten Ministru Defeza Timor-Leste, ofisiálmente raih titulu doutor iha sosiologia militar.

Nia defende nia disertasaun kona-ba transformasaun militar Timor-Leste husi base luta ba institusaun profisionál iha sala sidang doktorál iha **Universidade Muhammadiyah Malang (UMM)**, Sabadu, loron 14 Fevereiru 2026.

Julio, ne’ebé agora mak akademiku ativo hanorin iha universitas barak inklui Universidade Nasional Timor-Leste, fó reflexaun kona-ba futuru sistema defeza Timor-Leste.

Nia hato’o katak nia estuda doktorál iha Malang durante kuasi haat tinan. “Hau estudu iha ne’e kuasi haat tinan. Agora hau apresenta peskiza kona-ba transformasaun militar Timor-Leste ba profisionalismu, no puji Maromak hau deklaradu pasa,” nia hatete.

Iha disertasaun ne’ebé tituladu *Transformasaun Militar Timor-Leste Husi Luta Ba Profisionalismu*, Julio analiza prosesu profisionalizasaun militar hanesan fundasaun importante ba konsolidasaun demokrasi iha estadu pasca-konflitu.

Nia fó atensaun ba mudansa estrutura, kultura organizasaun, no relasaun entre militar ho sociedade sivíl durante tempu transisaun polítiku.

Segundo nia, profisionalizasaun militar iha estadu ki’ik iha desafiu espesífiku. “Transformasaun ne’e la’ós atu halakon identidade uluk, maibé atu organiza fali valor no tradisaun gerilla atu harmoniza ho demanda institusaun modernu,” nia sublinha.

Nia enfatiza katak iha sistema demokrasi, militar tenke neutral no fó fokus ba funsaun defeza. La bele envolve politika, la bele tama ba área negósiu, no la bele sai liu husi mandatua konstitusionál.

Timor-Leste mos, segundo nia, iha lei defeza ne’ebé establese katak militar nia natureza hanesan *self defense force*. “Soldadu sira deit ba defeza, la’ós ofensivu. Hanesan estadu ki’ik, diplomasi no *soft power* tenke prioridade,” nia esplika.

Relasaun rejionál mos parte importante husi prosesu ne’e. Julio hatete Indonézia hanesan parceiru estrategiku ne’ebé kontribui ba profisionalizasaun militar Timor-Leste, hamutuk ho Australia no estadu demokrátiku seluk liuhosi koperasaun defeza no edukasaun.

Julio aumenta katak titulu doutor la’ós linha finál. Nia haree hanesan responsabilidade moral atu kontinua akompanha reforma defeza Timor-Leste supaya konsistente ho prinsípiu demokrasi no supremasia sivíl.

“Ita nia kontribuisaun atu garante militar profisionál no orienta ba dame,” nia hatete.

Nia mos esplika katak nia desizaun atu hahu estudu fali iha UMM la’ós tanba sorte. Nia uluk mak alumnu kampus ne’e no kompriende kultura akademika. “Hau hatene karáter akademiku iha ne’e. Tanba ne’e hau fila fali atu aprofunda ilmu sosial,” nia hatete.

Reitor UMM, **Prof. Dr. Nazaruddin Malik, SE, MSi**, fó apresiasi ba aselu ne’e. Nia hatene tema ne’ebé Julio levanta mak relevánte tebes ba estadu ne’ebé iha prosesu konstrui sistema institusaun modernu.

“Kami fó parabéns ba Dr. Julio Tomas Pinto no lideransa pascasarjana ne’ebé ajuda nia raih titulu doutor iha área sosiologia. Tema ne’e estrategiku tebes tanba ko’alia kona-ba transformasaun organizasaun iha konteksu nasional,” nia hatete. ***

Share this :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *