Situasaun Traballadór Migrante iha Australia, Dois Tinan La Simu Seláriu
TIMOROMAN.COM-Dois tinan depois sira servisu horas barak atu koleita ai-han salad ne’ebé sei servisu iha mesa Natal ema Australianu, Tommy no Susilo seidauk simu seláriu.
“Ita servisu susar, iha loron manas-boot,” hatete Tommy husi Indonézia, ne’ebé nia naran troka atu proteje privasidade, ba ABC.
Nia hatete katak nia sente “susar iha laran no kole.”
“Servisu naruk no la simu seláriu… barak liu, triste liu, maibé saida mak bele halo?”
Kolega ida seluk husi Madiun, Jawa Timur, Susilo, hatete katak nia servisu liu husi 100 oras iha tempu busy antes Natal 2023.
Nia mos hatete katak nia seidauk simu seláriu no memóri ne’e susar liu.
Tommy no Susilo parte husi grupu ne’ebé kompoze ho pelo-menos 20 traballadór ne’ebé, tuir dokumentu ne’ebé hamosu husi likuidadór iha prosesu tribunal, iha direitu atu simu total liu husi A$260.000 (aproximadamenti Rp2,6 bíliaun).
Seláriu ne’e mak seláriu ne’ebé seidauk fó ba servisu ne’ebé sira halo iha Corrigan’s Farm iha sudeste Melbourne, fatin ne’ebé ai-han hanesan selada, kale no salad seluk-seluk kultiva ba kliente, inklui supermarket boot Coles no Woolworths.
Traballadór sira ne’e emprega husi grupu fornecedór força traballu ne’ebé jere husi Bunchhay San, mane ida moris iha Kamboja no hela iha Melbourne, ne’ebé agora sai sentru investigasaun kona-ba rede empresa fornecedór traballu ne’ebé akuzadu halo fraude ba taxa.
Investigadór sira acredita katak liu husi A$60 míliaun husi empresa sia ne’e distribui ba ekonomia ne’ebé nakloke.
Iha prosesu likuidasaun empresa ne’ebé involve entidade iha grupu ne’e, tribunal rona akuzasaun kona-ba entrega osan cash ba figura misteriózu maibé mak halo ema Khmer tauk, no mos konfesa husi Bunchhay San katak nia hakarak bosok ba reguladór fornecedór traballu Victoria atu hetan lisensa operasaun.
Grupu fornecedór traballu ne’e opera iha indústria ne’ebé tuir ekspertu sira, ainda mak halo traballadór migrante vulnerável, espesialmente sira ne’ebé iha tipu visa ne’ebé limita direitu servisu, ba eksploitasaun maski governu no sindikatu halo esforsu atu limpa.
Tuir Fair Work Ombudsman (FWO), kondisaun iha área Melbourne mak aat liu.
Relatóriu iha Junhu kotuk hatudu katak husi 23 empresa fornecedór traballu ne’ebé inspecciona durante operasaun reguladór, la iha ida deit ne’ebé kumpre lei trabalhista.
Tommy no Susilo hatete katak esforsu sira atu hetan seláriu — inklui queixa ba FWO, sindikatu, no maski polísia — to’o agora seidauk iha rezultadu.***

