Estudante Doutoradu Unand Halo Treinamentu iha Timor Leste
TIMOROMAN.COM-Universidade Andalas (Unand) halo treinamentu ba enfermeiru lokal iha Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL). Treinamentu ne’e sai hanesan misaun humanitáriu iha nasaun ne’ebé seidauk bele hamosu buat boot tanba taxa stunting no malnutrisaun iha labarik sira mak aas.
Hahu husi loron 12 Janeiru 2026, misaun servisu ba komunidade ne’e lidera husi Rezky Fauzan, estudante doutoradu iha programa Ilmu Biomedis Universidade Andalas.
Atividade ne’e hala’o iha umbrela Programa EQUITY Outbound ne’ebé suporta husi Lembaga Pengelola Dana Pendidikan (LPDP) Kementerian Educação, Kultura, Pesquiza no Teknologia.
Iha supervisaun husi Guru Besar Unand, Prof. dr. Nur Indrawaty Lipoeto, ekipa Unand hamutuk ho Universidade Dili hanesan parceiru estratéjiku. Fokus boot mak fó kapasidade ba profisionál saúde lokal atu deteta no trata problema nutrisaun la diak desde sedu.
Timor-Leste hela enfrenta desafiu boot tanba prevalénsia stunting ne’ebé aas. Problema ne’e sai liu tan tanba falta espesialista nutrisaun ne’ebé treinadu, liu-liu iha área liu husi cidade.
Rezky Fauzan hamutuk ho ekipa Universidade Dili fó treinamentu intensivu ba enfermeiru lokal no estudante saúde komunidade. Materia treinamentu ne’e prepara hanesan tekniku no aplikativu, husi medisaun antropometri (tuun no metru hanesan idade), interpreta kurva kmanek, to’o técnica konsellu nutrisaun ba inan-aman.
Metodologia ne’ebé uza fó prioridade ba metoda ne’ebé la presiza osan barak no adapta ba limitasaun recurso iha fatin. Participante sira fó kapasidade atu esplika grafiku kmanek ho liafuan ne’ebé fasil atu kompriende husi komunidade no estratéjia atu liga família ne’ebé iha risiku ho fatin saúde lokal.
Dili mak fó hanesan sentru atividade tanba rázon. Hanesan kapitál, Dili iha asesu vital ba parceiru akademiku no kliniku. Posisaun estratéjiku fó oportunidade ba ekipa atu chega ba área peri-urbanu no aldeia sira ne’ebé la iha servisu saúde diak.
Inti vizita ne’e mak kulia geral no workshop iha Universidade Dili. Kurikulu ne’ebé fó inklui base nutrisaun humanu, determinante sosial malnutrisaun, to’o ética pesquiza komunidade.
La’ós deit teoria iha sala, programa ne’e fó obrigasaun ba açãu real. Participante treinamentu ne’e fó ba lima aldeia iha Postu Vemasse. Iha ne’e, sira praktika konhesimentu ne’ebé simu ho servisu direto ba família vulnerável.
Atividade ne’e klaru hanesan parte husi Objetivu Desenvolvimentu Sustentável (SDGs) Nasaun Unidas. Esforçu atu hamosu taxa nutrisaun la diak suporta SDG 2 (La iha Hamloron) no SDG 3 (Moris Saúdavel no Diak). Parte edukasaun fó kontribuisaun ba SDG 4 (Edukasau Kualidade), no modelu kooperasaun inter-universidade hanesan prova real ba SDG 17 (Parceria atu Alcança Objetivu).
Liur husi agenda tekniku, delegasaun Unand halo reuniaun estratéjiku ho Atase Edukasaun no Kultura Embaixada Repúblika Indonézia (KBRI) iha Dili. Duas parte sira akorda katak misaun ne’e tenke sai hanesan porta ba kooperasaun ne’ebé liu tan, hanesan troka estudante, pesquiza hamutuk, to’o beasiswa.
Programa ne’ebé registra ho Numeru Kontratu 4304/B3/DT.03.08/2025 fó hanesan fase inicia ba envolvimentu naruk husi Unand iha Timor-Leste. Passu tuir mai mak prepara modul treinamentu avansadu ba treinadór lokal (training of trainers), pesquiza kolaborativu kona-ba rezultadu nutrisaun komunidade, no dezenvolvimentu sistema monitorizasaun atu avalia impaktu programa ba hamenus taxa stunting deit ba naruk.***

